Kuidas töötab täiskasvanute immuunsüsteem?
Immuunsüsteem tagab optimaalse tervise igal aastaajal
The information on this part of the website is intended only for health care professionals.I am an expert within the meaning of Act No. country xy. I herewith confirm that I am a professional according to this definition.
Unfortunately, as you are not a health care professional we cannot provide you this information.
Pole vahet, kas istume laua taga, teeme trenni või vaatame diivanil telekat – meie immuunsüsteem on alati tegevuses, kaitstes meid 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas.
Meie kehad puutuvad pidevalt kokku erinevate välisteguritega. Et end nende eest kaitsta, on organismis välja arenenud keerukas kaitsemehhanismide võrgustik ehk immuunsüsteem. Sellel võrgustikul on keha erinevates piirkondades kaitsekeskused – neist suurim asub soolestikus, moodustades 80% kogu immuunsüsteemist. Just seal asub soolestiku mikrofloora.
Kui meie keha kaitsesüsteem töötab normaalselt, ei kujuta ebasoodsad tingimused ja välistegurid sellele nii suurt ohtu.
BioGaia toodetes sisalduv Lactobacillus reuteri täiendab soolestiku mikrofloorat piimhappebakteritega. D-vitamiin aga aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Haigustekitajad võivad meie organismi pääseda ka sissehingatava õhuga. Sellisel juhul mängib olulist rolli limaskest, moodustades ninas ja kurgus sissetungijate vastu kaitsebarjääri. Nina limaskest on kaetud tsiiliate ehk imepisikeste karvakestega, mis liiguvad edasi ja tagasi, vabastades hingamisteed võõrkehadest. Lisaks on nina ja kurgu limaskestas hulgaliselt rakke, mis suudavad sissetungijad hävitada ja kutsuvad esile spetsiifilise immuunreaktsiooni.
Kui haigustekitajad sisenevad organismi kas hingates või neelates suu kaudu, satuvad nad vastamisi immuunsüsteemi uksehoidjate ehk kurgumandlitega. Mandlite pinnal on tillukesed vaod, kuhu toidu laguproduktid ja mitmesugused haigustekitajad koguneda võivad. Selle tagajärjel hakkab lümfikude suurenema, et lümfotsüüdid (üks valgeliblede liike) saaksid kutsumata külalistega toimetada ja nendega seotud info immunoloogilisse mällu salvestada.
Sõlmjad moodustised lümfikanalites tegelevad filtreerimisega ja sisaldavad erinevaid kaitserakke. Just siin satuvad valgelibled sissetungijatega vastamisi – neist saavad võimsad kaitserakud, mis seejärel paljunevad.
Harknääret võib võrrelda organismi ihukaitsjate kooliga, mis on eriti aktiivne meie lapsepõlves. Siin valmistatakse ette nn T-rakke, millel on oluline roll spetsiifiliste mikroorganismide vastase kaitse korraldamisel. Nad õpivad tegema vahet organismi enda ja võõrkehade vahel, et vältida olukorda, kus immuunsüsteem hakkab hävitama omaenda rakke.
Nahk kaitseb meie organismi, kattes seda väljastpoolt. See moodustab läbitungimatu kaitsekihi enamike välistegurite jaoks. Sarnaselt soolestiku mikrofloorale aitab normaalne naha mikrofloora hoida ära kahjulike mikroobide vohamise. Epidermises paikneb ka arvukalt nn Langerhansi rakke, mis suudavad mikroobid alla neelata ja hävitada. Ka need rakud vallandavad võimalike pahalastega kokku puutudes kiiresti spetsiifilise immuunreaktsiooni.
Põrn on rusikasuurune hea verevarustusega organ, mis paikneb kõhuõõne ülaosas vasakul pool vahelihase all. See moodustab osa meie immuunsüsteemist, toimides esmaste kaitserakkude hoiukeskusena. Põrnas toimub ka valgeliblede alamgruppi kuuluvate fagotsüütide ja lümfotsüütide paljunemine.
Kui keha saadab välja ohusignaali, voolavad lümfotsüüdid põrnast lümfivedelikuga välja, et sissetungijatele vastu astuda.
Soolestik, kus asub 80% kõigist immuunrakkudest, on immuunsüsteemi keskne organ. Siinsed immuunrakud on pidevas kontaktis soolebakteritega, treenides järjepidevalt immuunsüsteemi. Peensooles asuvad lisaks koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud, kus kujuneb enamik antikehi.
Sissetungijad võivad organismi sattuda ka põie ja suguelundite limaskestade kaudu. Nii nagu nahaski, paikneb ka limaskestades arvukalt immuunrakke, mis kokkupuutel võõrkehadega vallandavad organismi kaitseks spetsiifilise immuunreaktsiooni.
Luuüdi on tuntud immuunrakkude sünnipaigana. Just siin asuvad tüvirakud, millest arenevad kõik vererakud, sealhulgas valgelibled. Lisaks saavad siin alguse teisedki immuunsüsteemi jaoks olulised rakud, nagu näiteks fagotsüüdid ehk õgirakud, mastotsüüdid ehk nuumrakud, granulotsüüdid, loomulikud tapjarakud ning T- ja B-lümfotsüüdid.
Immuunsüsteem kaitseb sinu organismi 24 tundi ööpäevas ega tööta lihtsalt niisama. Kui palju sa selle keeruka süsteemi kohta aga tead? Kontrolli oma teadmisi BioGaia immuunsüsteemi küsimustikuga!
Immuunsüsteem tagab optimaalse tervise igal aastaajal
D-vitamiin on sinu kehale eluliselt vajalik, toetades sinu heaolu mitmel moel.