Young mother in blue dress embraces her daughter

Elu algab bakteritest

Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid on inimese tervisele äärmiselt olulised. Nad olid esimene eluvorm, mis Maal umbes 4 miljardit aastat tagasi tekkis ja määravad meie elutingimused tänapäevalgi.

Close-up microscopic view of probiotic bacteria, showing oval-shaped cells clustered together

Mis on bakterid?

Bakterid on mikroorganismid ehk mikroobid, mida võib leida kõikjalt. Mõned neist elavad isegi teiste organismide sees või peal, näiteks inimestel.

Esimese Maal tekkinud eluvormina on nad määranud meie eksistentsi tingimusi algusaegadest peale. Lactobacillus reuteri on näide bakteritest, mis on arenenud sümbioosis inimestega. Täna teame, et bakterid on meie organismi lahutamatu osa. Ehkki vastsündinutel bakterid sisuliselt puuduvad, hakkavad need kiiresti väikestel kehadel tekkima – nahal, suus ja ennekõike seedetraktis. Bakterite arvukus kasvab ja nende mitmekesisus suureneb umbes kuni lapse 3. eluaastani.

40,000,000,000,000

Bakterid ja inimese mikrofloora

Meie keha on koduks mitmekesisele mikroorganismide kooslusele ehk mikrofloorale ning bakterid on neist tähelepanuväärseimad, mängides meie tervises olulist rolli.
Hiljutised uuringute tulemused viitavad koguni, et meie kehas on kaks korda rohkem bakteriaalseid kui inimese keharakke. Need bakterid moodustavadki meie mikrofloora ning on väga olulised meie tervisele.

Mikrofloorat on sageli nimetatud lausa iseseisvaks organiks, mistõttu pole üllatav, et teadlased töötavad väsimatult selle nimel, et selle funktsiooni paremini mõista. Ehkki välja pakutud arvudes on mõningaid erinevusi, näitavad viimased uuringud, et meie mikroflooras on umbes 40 triljonit bakterit (400–4000 erinevat liiki) ning need moodustavad 1–2 kg meie kehakaalust, kusjuures suurem osa bakteritest asub soolestikus. See aitab meil mõista, miks piisav bakterite arvukus on meie organismile sedavõrd oluline.
Illustration of probiotic bacteria in an icon format, depicting several oval-shaped cells clustered together on a neutral background

Eluks vajalikud

Nüüdseks oleme teadlikud bakterite kasulikkusest meie organismile ja nende elutähtsast rollist meie tervise tagamisel. Nii nagu õhk, vesi ja toit, nii on ka bakterid meie ellujäämiseks hädavajalikud. Üks nende peamisi ülesandeid on toetada immuunsüsteemi ja kaitsta meid haiguste eest.

Iga päev kaitsevad meie kehas elutsevad head bakterid meid halbade bakterite ehk patogeenide rünnakute eest. Head bakterid tugevdavad meie immuunsüsteemi, aitavad kaasa seedesüsteemi tööle, parandavad toitainete omastamist ja vitamiinide, sh B-ja K-vitamiini, tootmist kehas. Mõnede uuringute kohaselt võivad meie soolestikus elutsevad head bakterid mõjutada koguni meie ajutegevust ja meeleolu.

Young woman sitting at a café table with a smartphone in one hand and a cup of coffee in the other, next to a plate of healthy food.

Soolestiku tervis tänapäeval

Viimase 50 aasta jooksul on meie elustiil oluliselt muutunud. Kaasaegne eluviis, mida iseloomustab üha kasvav linnastumine ja muutunud toidusedel, on jätnud jälje meie mikrofloorale.

Mikrofloorat võivad mõjutada meie elustiilivalikud, alustades tasakaalustamata toitumisest (rohke töödeldud toit, kohvi ja alkoholiga liialdamine) ja lõpetades ülemäärase treenimisega.

Lisaks mõjutab seda antibiootikumide ja teiste ravimite tarvitamine ning ülemäärane kehahügieen, mille tagajärjel hukkuvad nii head kui halvad bakterid. Ka keisrilõike teel sündinud beebidel võib normaalse mikrofloora kujunemine olla häiritud.